On vara hommik. Kogu öö on tuppa kostnud Morbihani lahe (Atlandi ookeani lahesopp Prantsusmaa läänerannikul) laineloks ning purjekate taglaste vaikne ja rütmiline tagumine. See on mulle lemmik muusikaks kohas, millest olen juba väikese poisina unistanud.

Kui esitada juhile küsimus “Mis su võit on?”, siis sageli ei osata võitu sõnastada

“Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!”

Tänase postituse peakirja laenasin Aku Soraineni paari aasta tagusest ettekandest, milles ta räägib oma juhtimiskogemusest kriisiaegadel.

Arvo on öelnud: „Tekstid on meist sõltumatud ja nad ootavad meid: igal inimesel on oma aeg, millal ta nende tekstideni jõuab. See kohtumine tuleb siis, kui neid tekste ei peeta enam kirjanduseks ega kunstiteoseks, vaid toetuspunktiks või mudeliks.“

Muutustega kohanemisest on saanud varasemast veelgi kriitilisem võimekus just praegusel turbulentsel kobarkriiside perioodil, mil olud on hüppeliselt keerulisemaks muutunud.

Juhid on teadlikud, et kui nad tänases maailmas ei suuda kiiresti tabada toimuvaid muutusi väliskeskkonnas ning nendele operatiivselt reageerida, siis turg võetakse halastamatult üle uute tegijate poolt.

“Becoming aware of your culture and managing it effectively is more than just a fun team-building activity. It is the key to your success”