“Visioon ilma plaanita on unenägu, plaan ilma visioonita on õudusunenägu”

– Jaapani vanasõna

Ma ei ole elus kohanud ühtegi inimest, kes ei armastaks muutust. Kõigil on unistused – kellel materiaalsed, kellel soov olla füüsiliselt paremas vormis, kes soovib mentaalselt või vaimselt areneda, kes tahab enda jaoks olulisi suhteid parendada.

Veider on juhtidega suheldes kuulda, et inimesed ei armasta muutusi. Tundub, et miski on pildil valesti.

Kui minna teemas süvitsi, siis inimesed armastavad isiklikul tasemel muudatusi, kuid enamasti takerduvad soovitud muudatused puuduliku elluviimise taha.

On olemas soov teha elus muudatus, kuid puudub piisav tahe selle nimel ekstra pingutada. Teadmised ja oskused on kõigile kättesaadavad paari hiireklikiga kui soov ja uudishimu olemas.

Hea näide on siin inimeste ülekaalulisus, mis ka Eesti elanikkonnas kiiresti ja viiruslikult levib.

Kolme nädalaga on võimalik saavutada läbimurre. Infot on piisavalt, kuid ülekaalulisus kasvab samas tempos interneti infomahtudega. Kehakaalu langetus nõuab pingutust ja distsipliini, kuid inimene otsib lihtsamat ja mugavamat lahendust, milleks on saanud kiiresti kaalu langetav suhkrutõve ravim. Viimase mõju on kiire, kuid lühiajaline. Loodusest teame, et jääva muutuse saamiseks kasuta füüsikat, kiirlahenduse tegemiseks keemiat.

Organisatsiooni tasemel teeb asja veidi keerukamaks üks väike detail – ühise tahte olemasolu arenguks. Täna on selle kohta levinud moodne väljend tähenduslik töö. Kui inimene teeb tööd, millel on tema jaoks tähendus (WIIFM - What's in it for me), siis ta on uudishimulik olemaks kursis, mis on ettevõtte arengufookus. Ta korraldab teadlikult enda arengut ja kohendab tema vastutusalas olevaid protsesse sobivaks soovitud eesmärkidele.

Organisatsiooni suurimaks arengutahte pidurdajaks on viis kuidas ettevõte kommunikeerib süsteemselt ja regulaarselt oma eesmärke ning loob harjumusi (kultuur = süsteemid ning protsessid), mille vastu inimesed saavad oma tegemisi joondada.

Uuringud on näidanud, et ainult 4% ettevõtte töötajatest on teadlikud, mis on ettevõtte eesmärgid ja sellest tuleb ka madal pühendumuse protsent.

Inimeste jaoks loob tähenduse ettevõtte visioon (missioon, väärtused, suur heidutavalt julge eesmärk) ja regulaarselt vastu suurt eesmärki seatav organisatsiooni lühiajaline fookus.

Kui on paigas kindel rütm ning toimivad protsessid, siis on organisatsioon võimeline igas kvartalis kiiresti ümber joonduma, kulutades selleks vaid 1-2% inimeste ajast. Olenemata kas ettevõttes töötab 4 või 40 000 inimest.

Protsess on lihtne ja praktikas tuhandeid kordi testitud - töökindel ja tõhus.

Uue fookuse seadmine on oluline, kasutamaks ära väliskeskkonnas toimunud või toimuma hakkavaid muudatusi jõudmaks kiiremini ja väiksema pingutusega suure heidutavalt julge eesmärgini.

Muutus on oma olemuselt distsipliin (harjumus), hoida endas pidevalt selgust, kes ma tahan olla (eesmärk) ning kohendada oma tegevused (fookus) vastavusse väliskeskkonna poolt loodavatele uuenevatele võimalustele.

​ Karm kuid õiglane on ütlus Darwini teooriast: "Elu õigus on antud vaid neile, kel on uudishimu selle vastu".