“Mitte keegi ei saa tekitada teis alaväärsustunnet ilma teie nõusolekuta”
– Anna Eleanor Roosevelt.
Kui poliitikud räägivad viimasel ajal tühistamiskultuuri tagajärgedest ühiskondlikus mastaabis, siis mind huvitab see teema pigem organisatsiooni või üksikisiku kontekstis.
Näiteks Lavly Perlingu tsitaat Äripäevast: “Tühistamiskultuuri tagajärgedega tegelemine ei jõua nendeni, kes seda vajavad, kui hakkame tühistamiskultuuri ohvriteks pidama neid, kes ise oma tegudega on ühiskondliku hukkamõistu põhjustanud.”
Kes keda tegelikult ignoreerib? Kes keda suhtlusest ehk probleemi lahendusest välja lülitab? Mis põhjustab selle, et inimesed probleemile lahenduse otsimise ja elluviimise asemel hoopis tõstavad enamasti käed üles ja valivad ohvri seisundi?
Inimene teeb ise valiku, millega määratleb oma edasised võimalused, seetõttu teiste süüdistamine tagajärgede eest ei ole asjakohane. Ka valikute mitte-tegemine on valik. Sellisel puhul jätame otsustamise teistele ja need valikud ei pruugi ühtida sellega, mida ise sooviksime.
Ettevõtete argielus väljendub eelnev selles, et inimesed kurdavad:
- neil puudub info
- nad ei tea mida teha
- neid ei kaasata
- nende võimuses ei ole midagi muuta
- neil on alati kiire
- nad ei ole rahul
Nii kasvab pinge ja stress, mistõttu langeb tulemuslikkus ning koostegutsemise lust. Olenemata sellest, kas tegu on juhi või töötaja käitumisega.
Vanemad kurdavad, et nad ei mõista oma lapsi, lapsed ei räägi nendega. Uuringud on näidanud, et 90% inimestest arvavad probleemi ilmnemisel, et põhjus on väljaspool nende mõjuulatust (tunnistavad end ohvriks) ja vaid 10% julgevad vaadata peeglisse.
Käivitub Karpmani draama kolmnurk:
- ohver
- süüdistaja
- päästja
Karpmani draama kolmnurgas on isik või organisatsioon ise kõigis neis kolmes rollis. Selles seisundis olek ei loo koostööle sünergiat. Vastupidi, hoopis imeb energia endasse. See ongi tühistamiskultuur.
Selleks, et hinnata, kus inimene või meeskond oma kultuuriga asetseb, ei ole vaja teha keerulisi uuringuid, vaid piisab kuulata, kuidas inimesed kõnelevad. Dave Logan oma meeskonnaga on kirjutanud raamatu “Tribal Leadership”, mille lühikokkuvõttest leiad kasulikud juhised olukorra hindamiseks ja vajalike muutuste elluviiimiseks. Oravarattast väljasaamiseks on vaja teha otsus, muuta oma hoiakuid ning käitumist.
Töövahendiks ettevõtte tasemel on ettevõtte väärtused ning rituaalid, läbi mille tagatakse viimaste toimimine organisatsiooni igapäevases elus. Uue käitumismustri rakendamine toimub sarnaselt suitsemisest loobumisega. Pahest saavad lahti enamasti need inimesed, kes päevapealt lõpetavad. Positiivse tulemuse saavutamise tõenäosus väheneb kordades, kui püütakse päev päevalt doosi vähendada. Ja selleks, et ei toimuks murdumist, on vaja kaaslaste tuge ehk rituaale.
Ettevõtte toimispõhimõtete sõnastamine ja nende toimimise tagamine on juhi suurim ülesanne ning väljakutse. Ettevõtte juhtmeeskonna vastutus on oma igapäevaste tegemistega näidata eeskuju soovitud hoiakute järgmisel. Ainult nii laienevad hoiakud kogu organisatsioonile.
Roger Connors raamatus “The Wisdom of Oz Principle” pakub keerulisest olukorrast väljatulemiseks järgmise valemi – See it, Own It, Solve It, Do It. See on väga hea valem, mille kaudu kaardistada probleem ja lahendus.
Kas panid tähele, et kui oled probleemi sõnastanud, siis on tähtis mõista, et sina oledki probleem, leida lahendus ning hakata koheselt selle muutuse nimel tegutsema. Jõudu annab sulle pidevalt vastuse otsimine küsimusele, mis juhtub siis, kui ma jätan selle tegemata.
Tegemist ei ole mingi uudse avastusega. Aastatuhandeid on inimesed edukalt kasutanud seda mudelit, sellele valemile on üles ehitatud kõik maailma religioonid, suurettevõtete visioonid või kaasaegsemas keeles “väärtuspakkumised”. Ühel pool on mure / probleem, teisel pool on lahendus / helgem tulevik. Probleem on võimalus, suur probleem on suur võimalus.
Empowermentis aitame luua meeskondadele võimekuse mõista ja mõõta, kuidas toimib organisatsiooni juhtimiskultuur ning rakendada teadmised ja tööriistad selle teadlikuks kujundamiseks.
Soovid nõu oma meeskonna sügishooaja tugevaks stardiks ning seda toetava plaani koostamisel ja rakendamisel. Broneeri strateegiakohtumine kasvutreeneriga siin.
(Kuni 20. augustini tasuta).
OPSP aitab määratleda ja hoida suunda ehk joondada igapäevased tegevused visiooni ja arengueesmärkide elluviimisele ning tulemuste saavutamisele.