“Kõik peaks olema võimalikult lihtne, kuid mitte lihtsam.”
– Albert Einstein
Täna hommikul nädalat planeerides tabas mind WOW! tunne. See oli nii lihtne ja innustav. Selline Flow seisund tekib ikka siis, kui tead, miks midagi teed. Tegevustest, mis ühtivad sinu eesmärkide ja väärtustega.
Kui aga puudub teadmine, miks midagi teed ja kuhu suundud, siis tekib ahistav teadmatuse tunne, millest tulenevad pingeid pärsivad igasuguse soovi proaktiivseks tegutsemiseks. Eriti hetkil, kus tundub, et lähitulevik on ettearvamatu.
Tegelikult on inimene sellises keskkonnas elanud aegade algusest. Nii kui puu otsast alla saime algas VUCA. Toidu otsimisel sattusime kohe ettearvamatusse ja vaenulikku keskkonda.
Kuid on olemas väga lihtne lahendus, kuidas muuta lühikeses perspektiivis asjad ettearvatavaks. Meetodit kutsutakse kaose juhtimiseks piiratud ajas.
Kõik, mis on väljaspool 90 päeva perspektiivi, on üks suur küsimärk. Keegi ei oska meist täna ennustada kauaks jääb maha praegune lumi. Kuid lume olemasolust sõltub paljude inimeste igapäevane tegevus. Mõned aastad tagasi kaitsti TalTech’s magistritöö teemal “Mida lühem on ilmaprognoos, seda täpsem see on”. Seega on teaduslikult tõendatud, et lühemaajalised plaanid on täpsemad. Mida kaugemasse perspektiivi me detailsema plaani teeme, seda suuremaks kasvab eksimise tõenäosus ehk tegevus kaotab sisulise väärtuse.
Kui hoomatav periood on 90 päeva, siis ongi otstarbekas meeskonna eesmärke seada just sellises perspektiivis. Jah, ka minul ja meie meeskonnal on olemas sihid 3 – 5 aastaks, kuid need on üldisel tasemel, määratlemaks meie liikumissuunda ning tahet – me nimetame seda strateegiaks. See mahub ühele A4-lehele, on piisavalt konkreetne, et kõigil ühtne pilt silme ees püsiks.
Nii kulub vähem aega oma inimestele, investoritele ja partneritele seletamiseks, miks me midagi teeme ja kuidas plaanime pärale jõuda.
Seega, esimese sammuna on vaja suurest plaanist välja valida lühiajaline eesmärk, mille saavutamisel on järgmise 90 päeva jooksul kõige suurem mõju organisatsiooni arengule.
Kui on teadmine, mis on oluline, suudad eirata kõrvalist müra. Ajad oma asja ning tunned, kuidas asjad liiguvad edasi ja märkad, kuidas tekivad õnnestumised.
Vastu suurt plaani esitasin aasta lõpus oma partneritele küsimuse: ”Kes me tahame olla 31. märtsil 2024? Mis on meie eesmärk?” Võti eesmärgi seadmisel on küsimuses “Kes me tahame olla?”. Kui eesmärk saab innustav, paneb see inimesed tegutsema.
Meie vastus sai lihtne - olla efektiivseim kasvupartner ettevõtetele, kes soovivad aastas kasvada rohkem kui 20%.
Igapäevane reaalsus tõendab, et see on võimalik. Selle kasvu saavutavad need, kel on innustav eesmärk ja tahe see elluviia. Juhuslikkusega ei ole siin midagi pistmist.
Järgmine oluline küsimus, mis vajab vastamist - “Millised tulemused tõendavad, et oleme oma eesmärgi saavutanud?”. Ehk võtmetulemused, mis on mõõdetavad vastu klienti, on siin ainsaks tõekriteeriumiks!
Ei ole mõtet tegevusel, mis kliendile väärtust ei loo. Ei ole mõtet tegevustel, mida mõõta ja suunata ei saa. Sellised tegevused on puhas raiskamine.
Piisab 3 – 5 võtmetulemusest ja kui neid sead, ole ambitsioonikas. Kui need jäävad tasemele, mida suudad enam vähem tänase töökorraldusega saavutada, siis miski ei muutu. Oled valinud mängust väljumise kursi. Minimaalselt sea võtmetulemused sellisele tasemele, et sinu kindlustunne nende täitumise osas on 50%.
Ameerika poeet Les Brown on kirjutanud: “Shoot for the moon. Even if you miss, you’ll land among the stars”. Just siit saabki alguse muutus. Kui vanal viisil läbimurret ei saavuta, siis on vaja olla nutikas ning mõelda, kuidas asju teha teisti.
Näiteks kui seitsmele mehele antakse ülesandeks kaevata seitsme päevaga kraav ehk töö, mille nad rahulikus tempos saavad tehtud, siis on maru keeruline neid sundida mõtlema, kuidas teha asju teistmoodi. Objekti kõrval võib seista ekskavaator, mis teeb sama töö tunniga. Kraavikaevajatel lihtsalt ei ole aega ja vajadust leida ühte lisatundi õppimaks ekskavaatorit kasutama. Töö on normeeritud ja kui kõrvaliste asjadega tegelda, siis tähtajaks ju töö ei valmi.
Nii me käitume, kui võtmetulemus ei ole väljaspool reaalsust. Kuid kui võtmetulemuste seadmisel reaalsust ei nihesta, siis teevad selle teised ära ning võime mõne aja pärast avastada, et oleme rongist maha jäänud.
Siin ongi juhi kui eestvedaja roll püstitada sellised eesmärgid, mis inimesi innustaksid ning millede saavutamine nõuab tõsist vaimset pingutust ja pidevat uudisihimu.
Juht peab pidevalt meeskonnalt küsima, kuidas saab teha 2 korda rohkem asju 2 korda vähema ajaga? Ekskavaatori näide on hea, see lahendus võimaldab teha 7 mehe 7 päeva töö ära 1 tunniga. Aga kui üks meestest teeb endale ühel päeval ekskavaatori load, mis saab siis ülejäänud 6-st mehest?
Juhi teiseks oluliseks rolliks ongi olla katalüsaator, kes hoiab rütmi, et inimesed pidevalt küsiksid endalt, kuidas saab asju teha teistmoodi? Uudishimu on arengumootor. Mida sagedasem on rütm, seda kiiremini organisatsioon õpib ja seda kiiremini areneb.
Selleks, et inimesed tehtusse ning saavutatud tulemustesse kinni ei jääks, on vaja luua harjumus, et inimesed hindaksid hetkeolukorda vastu tulevikku mitte vastu minevikku. Suunaksid oma energia tulevikku, sest ainult tulevik on nende poolt mõjutatav.
Esita iga nädala lõpus endale küsimus: “Mis on minu kindlustunne 10-palli skaalal, et 90 päevaks seatud võtmetulemus täitub ja mida on vaja uuel nädala teha, et kindlustunne kasvab 1 palli võrra?”. Nii saadki adekvaatsed asjad, mille ärategemisele suunata uuel nädalal oma energia, aeg ja fookus.
Ja kolmas, tihti kõige keerulisem juhi roll on tagada meeskonna pühendumus kokkulepitud eesmärgile - et tegeldaks ainult kvartali eesmärgiks seatud võtmetulemuste saavutamisega. Tulemuslikkuse suurimad vaenlased on teadmatus, eesmärgi ning fookuse puudumine ja pidev tähelepanu hajumine kõrvalistele teemadele. Kui inimene tegeleb asjadega, mis teda innustavad ning mida ettearvamatult ei muudeta, siis aina sagedamini saavutab ta Flow seisundi ehk erakordse produktiivsuse.
OPSP aitab määratleda ja hoida suunda ehk joondada igapäevased tegevused visiooni ja arengueesmärkide elluviimisele ning tulemuste saavutamisele.